Orienteerumiskursus - omal kael ekskurseerimas.

Ilm oli taaskord ilus ja hasti soe, alates nejapaevast pidavat taaskord jamaks minema. Tere tulemast Inglismaale?

Igatahes. Tana oli siis minu ylekulamisvestluse paev. Teel rongijaama ara ei eksinud ja vales suunas ei soitnud. Middlesbroughis laksin ka kohe esimese korraga oigel pool teel oiges suunas. Minu jaoks on muidugi arusaamatu see, et tanavate nimesilte praktiliselt polegi. Ega majade numbreid. Ja siis paistab neil olevat tohutu kindumus majade nimede osas, igal pool ainult "Whatever House" ja "Whocares House" ja "Fukitall House". Mul oli vaja James Cook House'i, maja number see ja see, tanav too.

Minu majal polnud ei tanava nime, ei maja numbrit ega ka maja nime :D Onneks oli Job Center silt peal, kardi jargi pidavat asukoht enam vahem siin olema, laksin lihtsalt sisse ja kysisin kas olen oiges kohas. Laks onneks. 45min varem, aga ilma jamata oiges kohas. Mingi ime labi sain kohe jutule, ilmselt oli keegi tulemata jatnud voi siis said lihtsalt varem valmis, vahet pole. Ametnikuonu oli ylimalt tore ja lahke, aint kohati jattis mulje nagu oleks ma tema arust pooletoobine - korrutas yhte ja sama asja iga kolme lause tagant. Ilmselt professionaalne kretinism voi miskit sellist - raakis kuidas inimesed (immigrandid) ei suuda teinekord ankeetigi ise taita sest ei oska lugeda ja/voi ei raagi piisavalt inglise keelt. Aru saamisest raakimata. Koige selle juures oli ta ikkagi sobralik ega jatnud erilist yleolevat ega polglikku muljet.

Kui vestlus juba lopukorral oli ja onu kogu minu paberimajanduse vastu huv ei tundund, kysisin mis vark on (tegi ainult assist koopia ja meie council tax arvest, sest seal oli meie oige aadress peal. Minu pangavaljavpttel oli vale indeks, sama lugu nende poolt saadetud kirjaga. Uute majade needus - neid pole paris pikalt systeemis ja seega puuduvad vastavad indeksid). Onu naeris nakku ja ytles et neid pole tegelikut vaja - passist piisab kuna nad peavad kontrollima et mul eelnevalt NI numbrit ei ole. Ytles, et on olnud ka juhuseid, kus inimesed tulevad sona otseses mottes kohvritaie paberitega kohale kuna telefoni teel interviud kokku leppides on neil kastud igast asju kaasa votta, oeldes et nouetest mittekinnipidamisel voidakse neile NI numbrit mitte anda. Tegelikult oleks piisanud ainult passist/ID kaardist ja siis ehk mingist kirjast kus aadress peal. Onu pohjendas asja sellega, et need inimesed kes telefoni teel aegu kokku lepivad pole elusees seda vestlust isegi nainud mitte. Etteruttavalt niipalju, et Nick ei olnud vaha vaimustunud, kui ytlesin et tema kirjanduslik yllitis ei huvitanud kedagi.

Tagasiteel orienteerusin ka vabalt rongijaama, ja sain oiges suunas mineva rongi peale ka. Kuna sain vestlusele varem, siis ei pidanud tagasiteel kaua ootama ka. Muidu laheb ainult 1 rong iga tunni aja tagant.

Aga jah, nyyd pean kuni 4 ndlt ootama, enne kui oma NI numbri saan. Aga onu tegi mulle ajutise numbri, et saaksin vahemalt avaldusi taita (pooled online avaldused ei lase ankeeti ara saata kui NI numbrit pole). Mis on iseenesest ylilihtne - TN070782F. TN nagu temporary number (ajutine number) synniaeg ja F nagu female ehk taitsa naine. Vaga palju asutused pidavat seda systeemi kasutama, ja kui "paris" numbri saad, siis lihtsalt mudavad selle ajutise ara. Muud moodi ei pidavat sellest byrokraatlikus systeemis hakkama saama.

Koduteel votsin kohalikust pagariarist avalduse ka - otsivad poole kohaga myyjat. Abiks seegi ja saab soodsamalt saia ;)

Ah jah. Ndlvahetusel olime Carolyni juures. Yks paev kaisime Nickiga poes emale asju toomas. Tagasiteel tulime kohalikust staadionist mooda ja miski vaike patsaan koolus seal aia otsas. Tapselt meie peediku koopia. Klomp tuli kurku ja pilgu kiskus uduseks. Koduigatsus.